Juba pikalt oleme olnud üks lüli jäätmekäitluse protsessides, seetõttu tajume hästi, kui kaugele oleme prügi sorteerimise osas inimeste teadlikkuse tõstmisega tegelikult jõudnud. Kahjuks peame tõdema, et palju tööd on veel teha ja tihti tundub, et võitleme tuuleveskitega, meie puhul loomulikult eriti küsimustes, mis puudutavad biojäätmete käitlemist. Sest meie tooted on loodud keskkonnasõbralikuks ja tõhusaks biojäätmete sorteerimiseks ning kompostimiseks.
Biojäätmete konteineritest (ja mitte ainult) vastu vaatav vaatepilt ilmestab hästi, millises seisus täna oleme. Hiljaaegu sotsiaalmeedia postituse tarbeks üht biojäätmete konteinerit pildistades tekkis loomulikult tungiv soov ka sinna sisse kiigata. Avanes kurb vaatepilt – konteiner oli ülekaalukalt tavaplastist kilekotte täis. Kodutee oli parasjagu pikk, et olukorrale paikapidavama hinnangu andmiseks veel mõnda konteinerisse sisse piiluda ja nende puhul oli vaatepilt vähemalt sama murettekitav.
Kuuest viies kesklinna biojäätmete kogumiseks mõeldud konteineritest vaatasid vastu tavaplastist kilekotid, kassiliiv, klaaspudelid jms
Selle peale tekkis palju küsimusi. Kas valdav osa meist ikka veel ei tea, kuidas seda teha? Lihtsalt ei mõista selle vajadust või ei hooli? Viimast ei tahaks uskuda, sest ükski inimene loomupoolest ei ole oma elukeskkonna vastu vaenulik. Tavaliselt lihtsalt puuduvad teadmised, kuidas oleks õige toimida. Ja kaasa aitab ka see, kui me teame, MIKS me seda teeme – jälle jõuame juba teada tuntud tõeni, et kriitilise tähtsusega on inimeste teadlikkuse tõstmine ja konkreetsed juhised, sest siin ei ole just kuigi palju mängumaad – tavaplastist kilekott biojäätmete seas rikub kogu väärtusliku komposti, isegi siis, kui see enne kompostimist jäätmejaamas välja sorteeritakse. Seega, kui me ei taha, et mikroplast ringiga meie toidulauale jõuab, tuleb mõista, et kõik algab meie endi kodudest – õigesti sorteerides.
Et mitte kõiki ühe puuga lüüa, siis muidugi on erandeid. See tähendab vastutustundlikke inimesi, kes sorteerivad jäätmeid hoolikalt, iga päev. Asjatundmatud aga solgivad enese teadmata ja järjekindlalt nende tööd, kallates hoolikalt kogutud biojäätmete hulka olmeprügi. Ja ka vastupidi, sest biojäätmed olmeprügi konteineris ei ole sugugi paremad. Toidujäätmed, mis on kallatud kokku olmepürgiga, kuhjatakse prügimäele, kus need hakkavad kasvuhoonegaase eraldama.
Eeskujuks biojäätmete sorteerimisel võime võtta Hiiumaa, kus omavalitsus on teinud elanikele põhjaliku teavitustöö ja jaganud „stardipakette“, mis sisaldavad biojäätmete kogumiseks mõeldud spetsiaalseid korve ja kompostitavaid vooderduskotte. Tänu sellele on kohalikel sisse juurdunud jäätmete sorteerimise harjumus ja kokku kogutud biojäätmete kogus on kasvutrendis.
Kust leida juhiseid biojäätmete sorteerimisega alustamiseks?
Internetiavarused on materjali täis, ka omavalitsustest peaks vastavaid juhiseid saama, sest nende vastutusalas on 2023. aasta lõpuks biojäätmete liigiti kogumise ja äraveo korraldamine. Aga lihtsad põhitõed, mida võiksid teada ja mis sinu elu oluliselt mugavamaks teevad:
- Kasuta toidujäätmete kogumiseks õhuavadega anumat, et neist eralduv niiskus saaks aurustuda, siis ei pea tundma ka ebameeldivat lõhna.
- Ka kott, millega anuma vooderdad, peaks õhku läbi laskma. Vali selleks olemasolev paberkott või sertifitseeritud (!) kompostitav kott.
Meie blogist leiad veel lisaks infot selle kohta, mida tohib/ei tohi biojäätmete konteinerisse panna https://biobag.ee/et/keskkond/lihtsad-reeglid-kodus-biojaatmete-kogumiseks-et-see-oleks-mugav-ja-ebameeldivate-lohnadeta/
Kutsu üles ka oma sõpru, sugulasi, naabreid ja kolleege jäätmete sorteerimise harjumustele rohkem tähelepanu pöörama.
Oleme oma käitumisega teistele eeskujuks. Küsi endalt – kui kõik käituksid nii nagu mina, siis millised oleksid tagajärjed?
