Jäätmete liigiti kogumise olulisusest ja vajadusest on räägitud juba kaua. 21.04.2021 võeti Riigikogu poolt Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seadus, mille koheselt biojäätmete liigiti kogumine muutub peagi kohustuslikuks. Nüüd on palju sagimist ja küsimusi!
Kuidas alustada?
Leia õhuavadega kogumisanum ja vooderda see õhku läbilaskva kompostitava kotiga! See on vajalik selleks, et biojäätmetest eralduv niiskus saaks aurustuda. Mida parem õhuringlus, seda kindlam – mitmes mõttes! Nii anum, kui ka biojäätmete kogumiseks kasutatavad kotid peavad õhku läbi laskma, sest kui kogumisanuma/kilekoti (tavaline plastikust kott) põhja koguneb biojäätmetest eralduv vedelik, vallandub seal protsess, mille tulemuseks on väga ebameeldivate lõhnade eraldumine. Tihti alahinnatakse biojäätmetes peituva vedeliku mahtu.
Kui kasutad kinnist anumat, aga kompostitavaid kotte, et biojäätmeid oleks mugav välja viia (need kotid võib muretult koos orgaaniliste jäätmetega biojäätmete konteinerisse visata), ei taba sind anuma põhja kogunenud vedelike tõttu mitte üksnes ebameeldiv lõhn, vaid ka „söödud“ koti põhi, sest kott hakkab sinna kogunenud vedeliku ja käärimisprotsessi tulemusel juba lagunema.
Kirjeldatud olukordade tõttu soovitame alati ja põhjusega biojäätmete kogumist proovida taskukohase MaxAir kompostikorviga. MaxAir kompostikorve on toodetud ümbertöödeldud plastikust Itaalias m i l j o n e i d ja need on kasutusel üle maailma (näiteks Taanis, Norras, Austraalias, USA-s). Just sellise disainini on jõutud tänu läbi väga paljude läbiviidud katsete, nii et see ei ole teps mitte lihtsalt üks tore korv, vaid täidab koos BioBag’i kompostitavate ja õhku läbilaskvate biojäätmete kottidega oma eesmärki väga hästi – piisav õhuringlus, jäätmed hakkavad käärimise asemel kuivama ja oma kaalu kaotama. Peale selle koosluse proovimist ei ole enam keegi vähemaga leppida tahtnud.
Mida tohib panna kompostikorvi?
- Liha- ja kalajäätmeid
- Köögi- ja puuviljad
- Leib, sai poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted
- Juustud või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed
- Majapidamispaber, salvrätikud, pabermassist munakarbid
- Kohvipaks, paberfiltrid, teepakid
- Toataimed ja lõikelilled
Mida ei tohi panna kompostikorvi?
- Vedelad toidud ja toiduained
- Piim, hapupiim jms vedelikud
- Suured kondid
- Kile, metall, klaas
- Suitsukonid
- Pakendid
- Vahatatud ja kiletatud papp
- Ühekordsed toidunõud (ka biolagunevad)
- Tekstiil ja nahk
- Suitsukonid
- Metall-, plast- ja klaaspakendid, ohtlikud jäätmed
Vii kogutud biojäätmed välja iga 3-5 päeva järel, kodu lähedal asuvasse biojäätmete konteinerisse. Sealt liiguvad need edasi tööstuslikku kompostijaama. Ei saa jätta tähelepanu juhtimata ka sellele, et biojäätmete konteinerisse sobib orgaanilisi jäätmeid visata ainult täielikult (jälgi sertifikaate!) kompostitava kotiga, peberist kotiga või ilma kotita – ümber kallates. Kindlasti ei tohi biojäätmeid konteinerisse panna tavalises kilekotis (sest see ei lagune) ega läbipaistmatus/mustas kotis, sest siis tekib jäätmevedajal kahtlus, et tegemist on olmejäätmetega ning materjali puhtuse tagamiseks ei võta jäätmevedaja neid vastu/kaasa. Mida kvaliteetsem on jäätmematerjal, seda parem on seda ringlusse võtta. Seda vähem on põhjust seda ladestada või põletada!
Biojäätmete kodus kompostimine
Kodus toidu- ja muid kompostitavaid jäätmeid kompostides saad tasuks toitaineterikka komposti, mis annab taimedele tervist ja rammu ning vähendab vajadust keemiliste väetiste järele. See on tubli samm rohelisema eluviisi poole! Et kompostimine toimiks, on vaja luua mikroorganismidele sobivad elutingimused. Tuleb jälgida, et kompostis olev temperatuur, õhu osakaal, niiskus ja sinna visatud jäätmed oleksid mikroorganismidele sobilikud. Kui kompostis on liiga palju niiskust, hakkavad toidujäätmed haisema – liigne kuivus ei lase aga kompostimise protsessidel käivituda. Paras kunst, aga siiski palju lihtsam, kui esmapilgul tunduda võib. Korralikus koduses kompostis lagunevad ka BioBag’i OK Compost HOME sertifikaadiga biojäätmete kotid.
Vältides ja vähendades toiduraiskamist on võimalik vähendada toodetava toidu, kasutatava energia, vee ja põllumajanduses kasutatavate väetiste hulka. Kaasneb kokkuhoid mitte ainult nendelt ressurssidelt, ka toidu ja jäätmete transpordilt ning jäätmekäitluselt. Seega, jäätmete sorteerimine ei ole tüütu kohustus vaid heategu meie elukeskkonnale.
